Mehed ja Rännakuteraapia - NIDA RÄNNAKUTERAAPIA

JUMALIK MEHELIKKUS

Mehed ja Rännakuteraapia olid veel mõni aasta tagasi üsna õrn teema. valdavalt olid naised enesearengu ja – tervendamise teel palju aktiivsemad. Täna saan öelda, et üha enam Mehi leiab tee Rännakuteraapiasse, konstellatsiooni, šamanistlikesse tervendusringidesse. Tegelikult on isegi üle poolte viimastel kuudel teraapiasse jõudnud klientidest Mehed. See on imeilus ja südantliigutav muutus. See loob sügavat turvatunnet segastel aegadel – näha, kuidas mehed on võtmas tagasi ja tunnistamas oma Jumalikku Mehelikkust. Jah, see on minek haavatavusse, oma haavade sügav, aus ja alasti tunnistamine. Kõige tunnistamine nii, nagu see on.

THE WORK (2017)

Vaatasin kunagi dokumentaalfilmi The Work (2017) USA range režiimiga vanglatest, kus peeti kinni kõige karmimaid kurjategijaid. Neile viidi läbi grupiteraapiad, midagi Rännaku ja konstellatsiooni sarnast, nii nagu minagi erinevaid meetodeid koos kasutan. Need tugevad, täistätoveeritud mehed, mõnegi südametunnistusel kohutavad teod, nutsid nagu väikesed lapsed igatsusest oma isa ja ema järele. Just eelkõige isa, kes oli surnud, keda polnud kohal, kes oli emotsionaalselt kättesaamatu või jõhkralt vägivaldne. Ja kui me oleksime kuulanud seda isa, siis tema lugu oleks omakorda väga sarnane olnud.

Vaata filmi treilerit https://www.imdb.com/title/tt5836866/

EMME, ISSI, MÄRGAKE MIND.

Kunagi, kui käisin oma tütrel lasteaias järel, siis tema suurim soov oli mulle oma päevast rääkida, jagada seda aega minuga, kui ma polnud tema kõrval nägemas ja kuulamas. Ta vadistas terve aja, kui riidesse pani, terve kodutee ja siis veel koduski. Jälgisin silmanurgast ühte toredat poissi ja tema väga sümpaatset isa, kes talle järgi tuli. Isal oli alati telefon käes, küllap tööasjad. Poiss püüdis samuti kõigest hingest tema tähelepanu, küll rääkides, trikkidega, püüdes oma joonistusi näidata – miski ei pannud isa pilku tõstma. Hajameelne „Jajah, tee nüüd ruttu! ” oli ainus. Nii päevast päeva. Ma ei taha kuidagi sellele perele varju heita. Usun, et seal on tänapäeva mõistes palju lähedust ja soojust, sest see poiss on tõesti väga vahva. Nagu tema vanemadki. Aga lapse tähelepanu ja läheduse vajadus on veel suurem, see on teatud vanuses piiritu.

Minu laps on õppinud mind korrale kutsuma väga küpsel moel. Kui ta tuleb minuga rääkima ja ma ei pane telefoni käest, siis ta ütleb, et läheb lihtsalt ära ja tuleb hiljem. Seepeale ma üldiselt panen või siis luban, et annan talle kohe märku, kui olen täielikult tema jaoks olemas.

IGA MEHE SEES ELAB VÄIKE POISS

Iga viimse kui mehe sees on see väike poiss, kes tundis piiritut armastust oma vanemate vastu. Piiritut igatsust isaga koosolemise, koostegemise, emotsionaalse läheduse järele. Ja isa tunnustuse järele! See on nii oluline, et me paneksime oma armastuse, imetluse, toetuse sõnadesse ja oleksime nendega helded. Samamoodi nagu me peaksime oleme teadlikud kõikide sõnade väest. Ka nende hooletult
kiirustades öeldud mõtlematute sõnade väest. See koorub Rännakuteraapia sessioonides väga sageli välja, et kui kaevame mingi nõrgestava uskumuse juurpõhjuseni, siis selgub, et selle seemne on külvanud meie kõige lähedasema inimese mõtlematult öeldud sõna. Sageli üldse mitte pahatahtlikkusest, vaid just
mõtlematusest, sellest, et pole aega või kohalolu või omal olmemuresid kuhjaga. Ütleja seda vaevalt enam mäletabki, tema on juba ehk teispoolsuseski, aga laps, Mees on kandud seda nelikümmend aastat nagu meeletut koormat endaga.

VALE, MIDA ENDA KOHTA USKUSIME

Ma pole piisav.
Ma pole mitte keegi.
Ma olen lihtsalt jalus.
Ma ei saa millegagi hakkama.
Ma pole piisavalt Mees.
Ma ei oska naistega suhelda.
Ma pole tahetud.
Mind ei saa tõsiselt võtta.
Ma ei oska pühenduda.
Ma kardan tõelist lähedust.
Palju lihtsam on põgeneda (sageli alkoholi, meelemürkidesse vms), kui lahendada või parandada.
Ma ei julge vastutust võtta.
Ma ei suuda otsustada.
Ma ei armasta oma tööd, aga ei tea ka, mida oma eluga teha.

See on murdosa neist alateadlikest uskumustest, mida mehed endas kannavad, mis pärsivad, hoiavad tagasi, teevad väikeseks, võtavad kogu väe ära. Aga need kõik on VALE, MIDA ENDA KOHTA USKUSIME.

TÕDE, MIDA ENDA KOHTA TEAME

Aga nüüd ma näen teraapiates, et Mehed julgevad olla haavatavad, nutta hunniku taskurätikuid läbimärjaks, väljendada sügavat igatsust oma vanemate järele, olgu nad kas siinpool või juba vikerkaare taha lahkunud. Rääkida hinge tasandil mõttes oma vanematega, väljendada kõike seda, mis on väljendamata jäänud sõnades, aga ka tundeid, mida on aastakümneid alla surutud, lootuses, et ehk nad ei anna endast enam kunagi märku. Andestada ja avada südame oma vanematele ja seeläbi kogu Elule, oma Naisele, lastele. Ja võtta lõpuks iseennast vastu kogu oma ILUS, ARMSTUSES, SUURUSES, KORDUMATUSES, ANDEKUSES, VÄES.
Rännakuteraapia on üks võimalustest, ennast uuesti üles ehitada, et meid saaks hakata juhtima TÕDE, MIDA ENDA KOHTA TEAME.

Need on vaid mõned enesekohased uskumused, mis on tõusetunud tervenenud mehelikkusest:

Minu olemus on Jumalik Mehelikkus
Mina olen kõikvõimas
Minule võib kindel olla
Minule saab alati loota
Ma olen tark ja võimekas
Minu tarkusele ja oskustele saavad ka teised loota
Minu sõna maksab
Ma tean oma sihti ja liigun kindalt selle poole
Minu eneseteostus on võimas ja väärtustloov
Ma julgen olla haavatav
Ma olen oma tunnetega ühenduses
Ma oskan ja tahan oma tundeid väljendada
Ma olen visa ja vastupidav
Ma oskan jääda paigale, kui on keeruline
Ma oskan ja tahan hoida ruumi Jumalikule Naiselikkusele
Ma olen hea isa ja oma laste jaoks olemas
Ma tahan ja julgen võtta vastutuse oma Elu eest
Minu keskmes on täielik rahu, vaikus ja armastus

POLE TUGEVAMAT HAAVATUD MEHEST, KES ON ENNAST UUESTI ÜLES EHITANUD.

Olen piiritus tänus, et mul on olnud võimalus olla saatjaks ja tunnistajaks neile imelistele, erakordsetele avanemistele, vabanemistele, tervenemistele.

Armastusega Nida

www.rannakuteraapia.ee

Kui tunned, et vajad mistahes toetust oma teel, võta lahkesti ühendust ja leiame just Sulle sobivaima vormi koostööks. Olen Sinu jaoks olemas.